Kuidas panna maksma kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluses

Kannatanu peab selleks esitama menetleja või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi. Kui kriminaaltoimik on juba edastatud prokuratuuri, siis kannatanul on ainult 10 päeva võimalust hagi veel esitada. Tähtaegade möödalaskmisel kriminaalasjas tsiviilhagid ei võeta menetlusse. Sellisel juhul saab kannatanu maksma panna kahju nõude tsiviilkohtus.

Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-79-09 märgib kolleegium p.14 ja 15, et kriminaalmenetluses on võimalik esitada tsiviilhagi ka n-ö protokollilises vormis, s.t kannatanu kohtueelses menetluses või kohtus tehtud suulise avaldusena, mille menetleja protokollib. Selline võimalus kehtib vaid juhtudel, kui kannatanu nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kajastuvad süüdistusaktiga. Kolleegium leidis, et tulenevalt kriminaalmenetluse eripärast ei pea kannatanu tsiviilhagi - olgu siis kirjalik või protokolliline - tingimata sisaldama täies mahus neid hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, mis kattuvad süüdistuse alusfaktidega (s.t tõendamiseseme asjaoludega KrMS § 62 mõttes). Süüdistatav peab aga olema teadlik sellest, et mingite süüdistuses nimetatud asjaolude alusel ei otsustata mitte üksnes tema süüküsimuse, vaid ka tsiviilõiguslike kohustuste üle.

Eeltoodust nähtub, et kahju nõude maksmapanekuks ei pea alati esitama kriminaalasjas paberkandjal tsiviilhagi, kuid kahju väljamõistmiseks suuline avaldus peab olema menetleja poolt protokollitud.

Kui kannatanu esitatud tsiviilhagi jäetakse kriminaalasjas aga läbi vaatamata, ei kaota kannatanu võimalust nõudeõiguse maksmapanekuks tsiviilkohtumenetluses ka nõude võimaliku aegumise tõttu (vt riigikohtulahend: 3-1-1-33-17).