Kannatanu moraalse kahju nõuete maksmapanek kriminaalmenetluses

Kriminaalmenetluses on kannatanu tihti segaduses ja ei ole kursis, millal on tal õigus nõuda valuraha, kas nimetatud nõue on kriminaalmenetluses riigilõivuvaba ja kes aitaks tal koostada hagi.

Tsiviilagi kriminaalmenetluses peab vastama süüdistuse asjaoludele. See ei tähenda aga seda, et tsiviilhagi aluseks olevad asjaolud peaksid olema täielikult kaetud süüdistuse asjaoludega, piisab kriminaalasjas tuvastatud asjaoludele viitamisest.

Probleemiks on ka see, et süüdistuseakt esitatakse üksnes süüdistatavatele, mitte kannatanule. Toimikumaterjalidega tutvumine ilma süüdistusaktita ei pruugi kannatanule olla hoomatav, et mõistatada millises osas süüdistusakt on süüdistatavale esitatud ja millises ulatuses on kannatanu nõue süüdistusaktiga vastav.

01.01.2017 jõustus Kriminaalmenetluse seadustiku § 381, millega lisaks piiratakse kannatanul esitada riigilõivuvabalt moraalse kahju nõudeid kriminaalmenetluses. See tähendab seda, et riigilõivuvabalt saab esitada üksnes selliseid mittevaralisi kahju nõudeid, mis on kehavigastuse või muu terviserikke tekitamisest või toitja surma põhjustamisest tingitud. See tähendab seda, et kannatanul tuleb esitada ka ise täiendavaid tõendeid mentlejale.

Ohvriabi seaduse alusel korraldatakse nõustamisteenuseid eeskätt naiste tugikeskuste kaudu, sh inimkaubanduse ohvrite ja seksuaalselt väärkoheldud alaealiste ning vägivallakuriteo ohvrite nõustamist spetsialiseerunud keskustes.

Kas mittevaralise kahju nõude koostamiseks antakse kannatanule muud riigi õigusabi? Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 6 järgi riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.