Vägivalla ohvri traumast taastumine

Vägivalla ohvri traumatiseerimisega ja traumast taastumisega seoses tooksin näitena Eesti ajaloos suurema pantvangidraama 2011, mis oli eriti jõhker alaealise ohvri suhtes. Pantvangis hoiti alaealist kannatanut garaažis kinniseotuna ja läbipekstuna piinavates ja ebainimlikes tingimustes.


Seadusest tulenevalt saan kannatanu esindajana juhtumit kommenteerida üksnes meedias juba avaldatud piirides (Vt ka artikli linki: http://m.epl.delfi.ee/article.php?id=51299169).


Kirjeldavas juhtumis põhjustati ohvrile suuri füüsilisi- ja psüühilisi kahjustusi ning valu. Ohver kannatas surmahirmu, valu ja piina. Röövijate tegevuse tõttu oli ohvri edasine igapäevane toimetulek ja heaolu kahjustatud. Traumakahjustuste tõttu vajasid nii kannatanu kui ka tema

vanemad erispetsialistide abi ja ravi.


Raskete elukogemuste psüühiline läbitöötamine ja vabanemine hirmudest ja traumaga kaasnevatest foobiatest võtab palju aega ning jätab eluaegse jälje. Psühhotraumast võib välja kujuneda posttraumaatiline stressihäire, foobiad, ärevushäired jms, mis segavad igapäevast heaolu ja toimetulekut.


Siinjuures on väga oluline, et ohver saaks õigeaegselt õige abi ja ravi. Mitte ravides võib välja kujuneda depressioon või paanikahäired.

Kui koos vägivallaga ohvrit hirmutatakse näiteks ka happega välimuse kahjustamist või tapmisega, siis emotsionaalne surve on veelgi tugevam.


Eelmainitud meedias avaldatud pantvangi juhtumi puhul hoiti alaealist ohvrit tahtevastaselt kinni talvetingimustes kinniseotuna põrandal.

Googeldades on kättesaadavad andmed, et tookord oli – 16 kraadi pakane. Ka meedias avaldasid ohvri vanemad, et seoses külmetamisega tekkisid ohvril tervisekahjustused.


Ohvrile põhjustati röövimise ajal erinevaid kahjustusi ja hirmutavaid

tegusid:

- Ohver sai paar hoopi vastu nägu. Pärast lööki purunes ohvril ninaluu ja verd hakkas jooksma. Esmaabi ei saanud.

- Kannatanut hoiti kinniseotuna

- Et kannatanu ei näeks kuhu teda viiakse, siis pähe tõmmati kott.

- Suhu pandi ohvrile tropp, see omakorda teibiti ümber pea kinni. Kuna ohvril oli verejooks ninaluu murrust, oli oht lämbuda.

- Ohvril seoti käed kinni, sellest tekkisid käetele kahjustused

-Ohvrit hoiti talvel -16 kraadise külmaga kütmata garaažipõrandal magamiskotis. Sellest tekkisid kroonilised põletikud.

- Ohvrit hoiti piisava toiduta, mis kvalifitseerub piinamisena

- Ohvri pea kohal hoiti hapet, sellega hirmutati ohvrit ja põhjustati vaimse tervise kahjustamist


Tookord tuvastati *menetluses, et üks röövijatest oli ohvrile tuttav, * mis

tinglikult kvalifitseerub nn lähisuhtena, kuna sellise tutvuse kaudu saadi

informatsiooni ka ohvri enda ja pere kohta.


Kuigi antud juhtumis tegutses politsei eriti kiiresti ja leidis ohvri ruttu üles, oli ohver halvas seisus. Ka vanemad olid närvivapustuse äärel. Lapse isa sõnade järgi kordusid tal mitu infarkti ning ka ema sai seoses lapse rööviga tervisekahjustusi.


Eelnimetatud juhtumi põhjal said nii esmase kui ka teisese trauma kõik perekonnaga seotud isikud ja lähedased ning vajasid erispetsialistide abi ja tuge.


Nii menetlev kohtunik kui ka prokurör kinnitasid tookord meediale, et nendele pole teada ühtegi sama mõõtu pantvangidraamat Eesti ajaloost, kus kannatanu oleks olnud alaealine ja kasutatud oleks nii jõhkrat vägivalda.


Röövimisel piinamine, füüsiline vägivald põhjustas kannatanule füüsilise ja vaimse kahju, kohus rahuldas esitatud tsiviilhagi summas 150 000 krooni.


Pantvangijuhtumite puhul võib ohvril šokist tekkida kahjutunne või poolehoid röövijate suhtes, mis võib hiljem kurjategijaid toetada. Olen ka sellise juhtumiga kokku puutunud.


M.Pähklemäe & Co Law Office koostöös partneriga esindab ohvreid kriminaalmenetluses ja kohtus ning juhendavad teisi spetsialiste, kes tegelevad vägivalla ohvritega.