Lähisuhtevägivalla ohvri erikaitse vajaduse tagamine kriminaalmenetluses
16.01. 2016 aastal jõustus KrMS § 372 mis näeb ette, et menetleja on kohustatud hindama, kas esineb selliseid asjaolusid, mis annavad aluse arvata, et füüsilisest isikust kannatanu vajab kriminaalmenetluses erikohtlemist ja kaitset.
See tähendab seda, et menetleja peab kaalumisel võtma arvesse kannatanu isiksuseomadusi, kuriteo raskust ja laadi, kahtlustatava isikut, kuriteo toimepanemise asjaolusid ja kannatanule tekitatud kahju. Alaealise kannatanu puhul eeldatakse, et ta vajab kriminaalmenetluses erikohtlemist ja kaitset.
Juhul, kui hindamise tulemusel menetleja tuvastab kannatanu erivajaduse, siis tuleb kannatanule tagada ülekuulamine erivajadustele kohandatud ruumides, kaasata ülekuulamisele koolitatud spetsialiste ja rakendada muid turvalisuse nõudeid.
Ka KrMS § 8 sätestab, et nii uurimisasutus, prokuratuur kui ka kohus on kohustatud selgitama kannatanule tema õigusi ja kohustusi, sh õigus pöörduda ohvriabitöötaja poole ning saada vajaduse korral ohvriabiteenuseid ja vägivallakuriteo ohvritele ettenähtud riiklikku hüvitist ning selgitama seda, milliseid käesolevast seadustikust tulenevaid võimalusi kannatanu turvalisuse tagamiseks saab kasutada.
Juhul kui kannatanul ei ole menetluses endal esindajat, kuid kannatanu olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta, siis KrMs§ 41 lg 3 alusel võib kohus oma algatusel otsustada isikule riigi õigusabi andmise riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. KrMS § 41 lg 31 alusel määrab menetleja piiratud teovõimega kannatanule esindaja riigi õigusabi korras siis, kui: asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et kannatanu seadusliku esindaja huvid on vastuolus kannatanu huvidega; alaealine kannatanu on perekonnast eraldatud või kui kannatanu on saatjata alaealine välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse tähenduses.
Seadusandja on andnud kannatanule võimaluse kasutada menetluses ka mittejuriste. See tähendab seda, et kannatanu võib menetlustoimingu juurde kaasa võtta usaldusisikust saatja, kui menetleja ei ole sellest põhjendatult keeldunud KrMS§ 38 lg 5 p 3 alusel.
