Kaasus -001 " Veritasu"

Õigusnõustamine on armastuse küsimustes jõuetu. Püüame õigusbüroo tüüpjuhtumeid ilužanris tutvustada ja selle kaudu maailma parandada ning julgustada enda õiguste eest seismist!

Kaasus -001 „veritasu“ näitab kultuuride konfliktis perevägivalla ulatust, kus ei jagata ainult lapsi ja vara, vaid võidakse perekonna au kaitsmiseks röövida ja tappa. See kaasus räägib juhtumist, kus tavade kohaselt ei tohtinud naine nõuda abielulahutamist.

Tegemist oli muul usul põhineva perekonnaga, kuid käitumismuster sarnane perevägivalla juhtumitega. 

Noorel naisterahval oli eesti kodakondsus ja ta oli siin sündinud. Selliste juhtumite puhul on ilmnenud ka see, et tütarlastega on sõlmitud tehinguid nn lapspruudid nn kihlumisena (15 aastaselt) ning et tütarlapse vanemad on valinud ise sobiva mehe. Kultuuride eripära arvestamine õigusnõustamisel on väga oluline. Kiiresti peab etteulatuvalt tegutsema, et kaitsta nii naist kui ka tema lapsi. Rahvusvaheliste perekondade ja rahvusvaheliste laste puhul on sellised perekonnad seotud korraga mitme erineva kultuuriga ja tavadega ning erinevate riikide õigustega. Peale seda, kui naisterahvas soovis abielu lahutamist, mis traditsioonidega oli keelatud, rööviti tema lapsed ja hiljem ka teda ennast. Kahtlastel asjaoludel suri ka naisterahva ema, pussitamise tagajärjel nn enesetapuna. Seoses lapserööviga esitas lapse ema koheselt esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse. Käesolevas juhtumis oli esialgset õiguskaitset vaja ka selleks, et tagada laste üleandmine avaldajale ning et laste isa ei saaks enam salaja lapsi välisriikidesse viia, ilma teise lapsevanema nõusolekuta. Ilma esialgse õiguskaitseta ja ühishooldusõiguse piiramiseta oleks olnud raskendatud laste tagasinõudmine laste isalt. Siis ei olnud veel laste isa suhtes laste osas hooldusõigust laste elukoha, asukoha ja koolikohustuse ning lasteaiakohustuste täitmise osas õigusi piiratud. Laste isaga ei olnud enam sellises olukorras võimalik laste huvidest lähtuvalt kokkuleppele jõuda rahumeelselt, sest ta oli reaalselt ähvardanud, et kui naine pöördub kohtusse või politseisse, ei näe lapsi enam kunagi. Laste ema ei saanud toetust ka oma lähedastelt, kes tahtsid omakorda naisterahvast röövida ning kelle suhtes algatati kriminaalasi vägivalla faktis ning saadeti riigist välja. Siiski õnnestus neil hiljem meelitada laste ema teise riiki oma lastele järele tulema. Kuid kohale jõudes ilmnes pettus ja noort naist hoiti tahtevastaselt kinni oma mehe ja lähedaste poolt. Dokumendid võeti ära. Siiski õnnestus noorel naisel sealt riigist põgeneda tänu diplomaatilise abile. Kohtu kaudu õnnestus abielu lahutada ja ühisvara jagada. Laste väljaandmise nõudes jätkusid vaidlused rahvusvahelises kohtus mitmetes instantsides. Rahvusvaheline kohus rahuldas laste ema avalduse.